Möödunud on paar nädalat, aga fotolaager toimus justkui eile. Tunne tekib sellest, et fotolaagrisse tulevad alati toredad inimesed, kes jätavad südamesse hea tunde. Kolme päeva jooksul täitub ambulARTooriumi kunstimaja virgutavate mõttevahetuste ja -käikudega, et selle energiaga saame ka sauna alati kuumaks! Maigi tehtud gurmeelised toidulõhnad jõuavad alati ka loenguruumi, kui nii juhtub, siis jääb ainult oma kausi ja lusika järel haarata ning trepist alla kihutada.

Inimesed tulevad linnast ära, et puhata ja õppida enda jaoks midagi uut või korrata vana üle. Kes õpib oma kaamerat alles tundma, kes märkab uusi lähenemisi ja aspekte enda ning kaaslaste piltides, keegi tutvub ja tekivad uued projektiideed, siin alati juhtub midagi. Keegi pole meist täiuslik ja lõplik oma fotograafiateadmistes, et siia mitte tulla. Oleme seda ikka öelnud, et rõõmustame nii tegijate kui ka algajate fotograafide üle :)

Inimene on pidevas liikumises. Dünaamikas. Isegi magades vahetame pidavalt poose. Fotograafias suuname pildilavastustes modelli võtma positsioone, mis meie pildistamise kontseptsiooniga kõige paremini haakuvad. Ometi jääb sinna vahele nn argikoreograafia ehk see tavaline-tavatu kohmakas olemise viis, mis iga inimese puhul individuaalne ja kordumatu. Seega esmapilgul lihtsana näiv ülesanne – püüda argist kohmakust ja kõike seda, mis jääb kaunite pooside vahele – polnudki nii lihtne ja otseselt tabatav.

Suur tänu meie juhendajatele Ly Lestbergile ja Rebeka Põldsamile!

Meil on jagada ka Urmase sulest kirjutatud mõtteid. Loe ja vaata.

Urmase pildid laagrist

Õie pildid laagrist

Tõnise pildid fotolaagrist